Mikael Nordgren

Viimasel ajal on hausiareenile vanade peerude kõrvale tõusnud uusi jõulisi tegijaid, kes pärinevad maailma igasugu huvitavatest nurkadest ja toovad varem suhteliselt Ameerika-kesksele areenile kaasa värsket lähenemist - arvatavasti oskab igaüks nimetada vähemalt 3-4 sellist superstaari, kellest aastal 2001 veel mitte keegi mitte midagi ei teadnud. Üks neist pärineb Rootsi kolkakülast ning kannab nime Mikael Nordgren.

Nordgren alustas muusika tegemist üsna ammu, juba 80ndate lõpus. Seega on ta sel ajal tantsumuusika areenil toimunuga väga hästi kursis, mida on kohati kuulda ka mehe tänastest lugudest. Oma suurimateks mõjutajateks sellest ajast nimetab ta oma kodulehel Albert Ayler'it, Roy Ayers'it, Derrick May'd, Underground Resistance'i, Inner City't, S´Express'i. Tema läbimurde masside teadvusse valmistas ette osalemine projektis Slippery People, mis andis koostöös Leroy Burgessiga 2001. aastal välja singli Sweet Thing. Sealt edasi läks mehe tee legendaarse François Kevorkiani manu, kelle firma Wave Music üllitas 2003. aastal Nordgreni, sel hetkel artistinimega D'Malicious, plaadi The Dark Tradition EP. Ja nagu kulunud ütlus kõlab, ülejäänu on juba ajalugu.

Minu huviorbiiti tõusis mees umbes poolteist aastat tagasi, kui lühikese vahega ilmusid Stockholm Go Bang! (koostöös Jerome Sydenhamiga, Ibadan Records) ja Kerri Chandleri EP The Dark One, The Moon And The Candle Maker (Deeply Rooted House), millel leiduvas loos nimega Mental Moonlight Fiesta mängib Nordgren kitarri. Neist esimene on tegelikult muidugi rohkem Sydenhami käekiri, aga mulle see lugu meeldis, nimi jäi meelde ning sealtpeale olen Nordgreni tegemistel üritanud silma peal hoida. Järgnenud lugudest mainiksin ära eelkõige remiksid Markus Enochsoni loost For You To See, mis on hoolimata poolt maailma nakatanud dub-vaimustusele ikka üks eriti värske ja mõnus asi ning Nite Grooves'i poolt üllitatud What Was E.P (ääremärkusena olgu öeldud, et nende ja kõigi järgnevate plaatide puhul kasutab Nordgren lahedat artistinime Tiger Stripes).

Hetke plaatidest tuli kuu aega tagasi Prantsuse plaadifirma Dialect Recordings alt välja plaat Bug On A Beach, millel olev lugu Black Beach on super, teine lugu ka täitsa okei ja plaat tervikuna seega üsnagi kohustuslik ostmine. Ibadan üllitas aga ühepoolse singli Sun Watcher ("promo", nagu neil kombeks on), mis on noh... ühesõnaga kuulake ise allpoolt leiduvalt Myspace lingilt, aga minu arust on seal natuke liiga palju mingit tüüpilist Ibadani loopõhja, justkui lugu oleks enne plaadile pressimist läbi mingi ibadaniseerimise ploki lastud. Mina igatahes ootan sellest mingit remikside plaati või täisverelist singlit, loos on mingi säde ikka olemas, aga selles seades jääb see kuidagi varju. Millaski peaks ilmuma Kayoko, mis on helinäidiste põhjal super, samuti on sellest tehtud mitmeid häid remikse, mis loodetavasti siis ka vinüülile jõuavad. Loomulikult on ülemaailmse paneme-plaadiostjale-näkku-agenda raames ammuilma saadaval mp3-d, aga ärge parem vaevuge, plaat peaks ikka üsna varsti poodi tulema. Kuu lõpus lubatakse Nite Groovesi poolt üllitada Voyage, mille kohta ma parem hetkel sõna ei võta, sest paarikümnesekundilise helinäite põhjal pole nagu mõtet tervet lugu arvustada. Kui leian kuskilt pikema variandi, siis annan teada.

Lisaks muusika tegemisele mängib Mikael Nordgren ka plaate, väidetavalt mitte halvasti. On paar korda ka Eestis käinud, aga seda juba mitu pikka aastat tagasi. Ta veab ka juba alates 2001. aastast Stockholmis tegutsevat klubi Go Bang!.

http://www.tigerstripes.net/
http://www.myspace.com/mikaelnordgren

Pildi allikas: http://www.ibadanrecords.com/