Dennis Ferrer Feat. Malena Pérez - I Can't Go Under

Ma küll ostsin Dennis Ferreri uue albumi, aga ausalt öeldes pole viitsinud sellest siiamaani kirjutada. Iseenesest pole albumil midagi viga, aga noh ikka kuidagi mõttetu on. Ferrer on seal kuidagi oma valitud helikeeles või konseptsioonis liiga kinni, justkui venitaks selle Church Lady singli albumipikkuseks laiali.

Anyway, album albumiks, jutt on tegelikult hoopis äsja Objektivity alt ilmunud singlist I Can't Go Under, mis on tehtud täpselt nii, nagu kogu see album oleks tulnud teha. Malena Pérez'i vokaal on hüpnotiseerivalt ilus, kohati soe ja sügav, kohati kalk ja psühhedeelne ning ülejäänud lugu toetab seda igati. Ei mingeid mõttetuid oreleid ja pasunaid, mis on teatavasti andetute viimane varjupaik :) Proper stuff.

Kuulata saab Myspacest.

Octopus Syng

Läbi mitme elu keerdkäigu sattusin nädalavahetusel nende keikkale Hiiumaal ning võttis jala tatsuma küll, seega sobib ka siia üles panna :)

Orgunnige keegi nad Tallinna, palun!

http://www.myspace.com/octopussyng, aga pidage meeles et netimusa on petlik :)

The Five Corners Quintet - Remixed Part 2

The Five Corners Quintet on Soomes, täpsemalt Helsinkis toimetav bänd, mis toodab seda tüüpilist "moodsat tantsupõrandasõbralikku jazzi", mille järgi tegelikult kunagi iial ei tantsi, vaid pigem sõpsidega lattet rüüpab või Wallpaperit lehitseb. Neil on küll pundis näiteks Eero Koivistoinen (Soome jazzilegend) ja bändi üheks loojaks ja alustalaks on Tuomas Kallio (Nu Spirit Helsinki), aga sellest hoolimata pole mul siiani ühtki nende plaati, no ei maitse lihtsalt selline värk.

Kuid on ju üldtuntud tõde, et ka igavast pundist saab hea remixi teha, seega lähenesin antud plaadile poes lootusrikkalt. Ja kuna ma siia kirjutan, siis ilmselt juba arvasite ära, et pettumust see ei valmistanud :)

A poolel on Jori Hulkkoneni versioon loost Before We Say Goodbye. Tema käte all on mahedast jazz-tuksumisest saanud pinisev, sisisev ja pillikeelena pingul rada, milles sisaldub lõdvalt nii palju jõudu et keerlema panna suvaline klubi maailmas. Kontekstist jõhkralt välja rebitud ning läbi filtrite müriaadi pressitud Mark Murphy vokaal kõlab kohati justkui rokkstaaril staadionikontserdil, seejärel taandudes jälle sügavaks ja intiimseks ning kadudes kajade lainesse. Bass ja trummid on minimalistlikud, kuid mitte kuskilt otsast monotoonsed. See on lõdvalt selle plaadi parim lugu.

Teisel pool on DJ Mitsu The Beats'i remiks loost Lighthouse, millel ma pikemalt ei peatu (igav!) ja Tuomas Kallio enda töötlus (punkassdiscomix, nagu ta ise on seda tituleerinud) loost Trading Eights. Viimane on tegelikult päris hea, aga noh kuidas võtta... kui Hulkkonen piltlikult öeldes keerab oma masinatel kõik nupud vähemalt 10 peale, siis Kallio piirdub 8-ga. Ilmselt on suhteliselt raske iseenda lugu nii põhjalikult lammutada, sellest ka veidi originaalitruum tulemus, aga siiski väga kena ja stiilne lugu.

Saadaval Dancemixist

http://www.myspace.com/jorihulkkonen