Charley says

DJ Zinc/Katy B/Warrior Queen - Take Me With You / Snipers Den (Bingo Beats midagi)

Pmst selle plaadi nimilugu on popikas sodi, aga Snipers Den on tagajalgadele ajav hullus, check.

Junost saab.

Täiendus: infosajand eksole

Wild Rumpus - Purple Somersault (Bitches Brew BITCH-013?)

Wild Rumpus on plaadifirma Bitches Brew ühe asutaja ja kauaaegse NYC areeni DJ Colleen Murphy (tuntud ka kui DJ Cosmo) ja kitarrist Gary Lucase poolt veetud dub-bänd, millel on Murphy Myspace andmetel tulemas uus plaat - Purple Somersault. Nende viimane singel Musical Blaze-Up oli ka hea, andis vihjeid tulevikust, samas jäädes konservatiivseks, aga see uus asi... Ütleme nii et võtab jala tatsuma küll :)

http://www.myspace.com/bitchesbrewcosmo

Random bits

Mõned lühiviited veel, mille kohta ei viitsi pikemalt kirjutada:

- Bozak CMA-10-2DL(A) saab endale järglase, erinevalt Urei 1620 LE-st on asi päris kõvasti ringi tehtud, lisatud Urei stiilis sisendmaatriks ja Rane stiilis laiendusplokk, tõenäoliselt maksab ka vene keeles. http://www.bozak.com/

- RBMA videote lehel on posu uuendusi, Tony Allen, Carl Craig, Ron Trent, George Stavropoulos.

- Moodymann tuleb Helsinkisse, Jesper tuleb ka, Redrumi

- Mark Slavin - Near Water

The Free Design - Close Your Mouth (It's Christmas)

The Free Design on suhteliselt vähetuntud perebänd New Yorkist, kes üllitas aastatel 1967-1972 seitse albumit ning pärast seda kui selgus, et keegi väga nende kraami ostma ei kipu, läks laiali. Enamik nende muusikast on minu maitse jaoks natuke liiga imal ja iisi listening, aga pealkirjas mainitud jõululaul on vastava žanri üldise taseme kõrval väga värske.

Tõenäoliselt seda plaadina enam kuskilt saada ei ole, mina ostsin Emusicust mp3.

Ühtlasi kasutan ka juhust ja märgin ära Stones Throw podcasti, mille viimase osas see lugu figureeris.

Omar S - Psychotic Photosynthesis (FXHE)

Omar S on bossuhakatis Detroidist, kes teeb diiphaussi mis on... noh, ma ei viitsigi kirjeldada, igavaks läheb see korrutamine et minimalistlik, õhuline jne, kuulake ise, kõva on. Lisaks muusikale on ka ässamise pool korras, plaate saab nimelt ainult kutile maili saates ja väidetavalt on kõik leibelid tema enda poolt markeriga kirjutatud. Lisaks on vähemalt üks tema singel pandud mängima seest väljapoole, ehk siis nõel tuleb asetada plaadi keskossa, mitte serva. Deep shit!

Psychotic Photosynthesis on mehe uusim rada, mis peaks aasta alguses saadavale tulema, loodetavasti see maili teel tellimine ikka töötab, eks proovin järgi kui aeg käes :)

http://www.omarsdetroit.us/eps.html#psychotic

Ytre Rymden Dansskola - Kjappfot / Magadrag (Full Pupp FP11)

Norra poisid on jälle hoos. Full Pupp-i alt on lühikeste vahedega tulnud kolm singlit, millest kaks esimest on küll ka okeid, aga viimane lööb platsi ikka täiesti puhtaks. Kjappfot on pundile omase käekirjaga electro-disco-house rada, mis on oma rahulikus ja meelisklevas uneluses minu kui suure Guidance Recordingsi fänni kõrvale nagu hommikune mesi mõmmikule. Samas B-pool on jällegi tumedam, massiivsem ja muidu badassim, alati sente lugevale DJ-le väga hea kooslus :)

Kuulata saab Junost või MySpacest.

PS, peokorraldajad, igasugu ameerika ja saksa bossud võivad tulla ja mängida, aga Prins Thomas lihtsalt peab Tallinnasse tulema. Või siis Todd Terje.

Dennis Ferrer Feat. Malena Pérez - I Can't Go Under

Ma küll ostsin Dennis Ferreri uue albumi, aga ausalt öeldes pole viitsinud sellest siiamaani kirjutada. Iseenesest pole albumil midagi viga, aga noh ikka kuidagi mõttetu on. Ferrer on seal kuidagi oma valitud helikeeles või konseptsioonis liiga kinni, justkui venitaks selle Church Lady singli albumipikkuseks laiali.

Anyway, album albumiks, jutt on tegelikult hoopis äsja Objektivity alt ilmunud singlist I Can't Go Under, mis on tehtud täpselt nii, nagu kogu see album oleks tulnud teha. Malena Pérez'i vokaal on hüpnotiseerivalt ilus, kohati soe ja sügav, kohati kalk ja psühhedeelne ning ülejäänud lugu toetab seda igati. Ei mingeid mõttetuid oreleid ja pasunaid, mis on teatavasti andetute viimane varjupaik :) Proper stuff.

Kuulata saab Myspacest.

Octopus Syng

Läbi mitme elu keerdkäigu sattusin nädalavahetusel nende keikkale Hiiumaal ning võttis jala tatsuma küll, seega sobib ka siia üles panna :)

Orgunnige keegi nad Tallinna, palun!

http://www.myspace.com/octopussyng, aga pidage meeles et netimusa on petlik :)

The Five Corners Quintet - Remixed Part 2

The Five Corners Quintet on Soomes, täpsemalt Helsinkis toimetav bänd, mis toodab seda tüüpilist "moodsat tantsupõrandasõbralikku jazzi", mille järgi tegelikult kunagi iial ei tantsi, vaid pigem sõpsidega lattet rüüpab või Wallpaperit lehitseb. Neil on küll pundis näiteks Eero Koivistoinen (Soome jazzilegend) ja bändi üheks loojaks ja alustalaks on Tuomas Kallio (Nu Spirit Helsinki), aga sellest hoolimata pole mul siiani ühtki nende plaati, no ei maitse lihtsalt selline värk.

Kuid on ju üldtuntud tõde, et ka igavast pundist saab hea remixi teha, seega lähenesin antud plaadile poes lootusrikkalt. Ja kuna ma siia kirjutan, siis ilmselt juba arvasite ära, et pettumust see ei valmistanud :)

A poolel on Jori Hulkkoneni versioon loost Before We Say Goodbye. Tema käte all on mahedast jazz-tuksumisest saanud pinisev, sisisev ja pillikeelena pingul rada, milles sisaldub lõdvalt nii palju jõudu et keerlema panna suvaline klubi maailmas. Kontekstist jõhkralt välja rebitud ning läbi filtrite müriaadi pressitud Mark Murphy vokaal kõlab kohati justkui rokkstaaril staadionikontserdil, seejärel taandudes jälle sügavaks ja intiimseks ning kadudes kajade lainesse. Bass ja trummid on minimalistlikud, kuid mitte kuskilt otsast monotoonsed. See on lõdvalt selle plaadi parim lugu.

Teisel pool on DJ Mitsu The Beats'i remiks loost Lighthouse, millel ma pikemalt ei peatu (igav!) ja Tuomas Kallio enda töötlus (punkassdiscomix, nagu ta ise on seda tituleerinud) loost Trading Eights. Viimane on tegelikult päris hea, aga noh kuidas võtta... kui Hulkkonen piltlikult öeldes keerab oma masinatel kõik nupud vähemalt 10 peale, siis Kallio piirdub 8-ga. Ilmselt on suhteliselt raske iseenda lugu nii põhjalikult lammutada, sellest ka veidi originaalitruum tulemus, aga siiski väga kena ja stiilne lugu.

Saadaval Dancemixist

http://www.myspace.com/jorihulkkonen

Big Sexy Yost & Funk - Beatkilla 4

Kevin Yost ja Peter Funk on oma Beatkilla nime kandva EP-de seeriaga muusikasõprade kõrvu kaua rõõmustanud. Kuid kuna kogu see kupatus anti mingi hetk ka CD peal välja, jäid andunud fännid ilma eksklusiivsuse ja omamise rõõmudest peale selle nõrga lohutuse, et saab öelda "mul on see asi vinüülina". Väga jama värk. Õnneks said mehed vist ise ka aru et nii ei ole ikka äge teha ning uusim Beatkilla sisaldab kahte senikuulmata lugu, mis on mõlemad väga teemasse. Proper deep house. Check!

Kuulata saab Traxsource kaudu, aga ärge ostma tormake, kohe varsti tuleb ka vinüül.

Vabandust et Peter Funkist pilti pole, vaatasin pool Internetti läbi, aga seda ei tundu olemas olevat.

Miquifaye vs Kung Fu Khz - Bloodfire (Circular Motion CM005)

Anthony Nicholson ilmselt mingit pikemat tutvustamist ei vaja, tema uus singel pakub oma kõla poolest noh, ütleme siis nii et äratundmisrõõmu pikaajalistele fännidele. Kuid sellest hoolimata pole tegemist igava looga (mida ausalt öeldes ei saa seda öelda mehe kogu produktsiooni kohta), vahepeal läheb seal väga mõnusaks jämmimiseks, on sügavust, juhuslikkust ning peenikest helikäsitsemise kõrgpilotaaži.

http://www.myspace.com/miquifaye1sbcglobalnet

Vaadake sealt ka lugu Twisted Energy, ma tegelt kirjutaks hea meelega hoopis sellest, aga see tuli juba veebruaris välja ning selle lehe loomisel ei olnud plaanis avada rubriiki "eilsed uudised".

Cross Club

Kui te peaks juhuslikult mingi hetk Prahasse sattuma, siis THE place kuhu minna on Cross aadressil Plynární 1096/23, Praha 7. Põhimõtteliselt ma ei hakkagi üldse seletama et mis seal toimub ja mis värk on sest sõnad on selleks liiga mannetud.

http://crossclub.cz/

Kui ma kunagi oma vaimse tasakaalu tagasi saan ja viitsin netist natuke taustainffi otsida, siis kirjutan ka ühest vahvast Tšehhi soundsystemist.

I Am An Exit - Envelop

Veel öist elektroonilist haussi, seekord Iiri kutilt artistinimega Chymera/I Am An Exit. Lugu algab paljutõetava bassikäiguga, jätkub vähetõotava plinnimisega ning lõpetab kuskil vahepeal. Ehk siis enam-vähem normaalne värk, aga ei midagi tohutult erilist muidugi. See lugu hüüab hea remiksija järgi, kes viskaks minimali-plinnimise välja ja asendaks selle millegi mõistlikuga, kuid suure tõenäosusega midagi sellist ei juhtu.

http://www.myspace.com/chymeramusic

Metsakutsu feat Genka - Miks mitte täna?

Ma ei jaksa seda lugu arvustada, sest need sõnad oli nii inspireerivad et ma tegin väga suure hunniku asju täna ära ja olen nüüd väga väga väsinud. Kuulake ise.

http://legendaarne.ee/

Lars Behrenroth - Organism

Minimalist on tänu igasugu poolpidustele põmpsutajatele saanud praktiliselt sõimusõna, aga Lars Behrenroth nii kergelt lati alt läbi ei hüppa - tema uus singel Organism on ühest küljest vägagi elektrooniline ja noh... minimalistlik eksole, aga sellest hoolimata on tegemist väga suure looga, mille võib riiulis ilma pikemalt mõtlemata panna näiteks Larry Heardi kõrvale.

http://www.myspace.com/larsbehrenroth

Scratch knows exactly what he wants

Ja kui keegi pole veel näinud, siis siin on väga sheff video sellest, kuidas Lee "Scratch" Perry mussi teeb.

http://www.youtube.com/watch?v=HxXmN2NFUwc

Blue Leaf - Chrysalis

Pole küll teabmis värske uudis, aga mida rohkem ma seda lugu kuulan seda rohkem see mulle meeldib. Check.

http://www.bbc.co.uk/1xtra/drumbass/dandbdownloads_nov.shtml (keri nats alla et mp3 tirida)

Raw Artistic Soul featuring Ursula Rucker - The Light

Eelmist juttu kirjutades hüppasin läbi ka Raw Artistic Souli lehelt, kus on üleval üks lugu tema tulevaselt albumilt You Got Rhythm Too. Tegemist on koostöös Ursula Ruckeriga valminud palaga The Light, millest ma väga loodan kunagi ka singlit näha, sest selles variandis on lugu küll üsna hea, aga väike timmimine stiilis vähem-pasunaid - rohkem-trumme ei teeks ka paha. Aga siiski kuulamist väärt üllitis.

http://www.myspace.com/rawartisticsoul

Wunmi - A.L.A.

Wunmi, kelle täispikk nimi on Ibiwunmi Omotayo Olufunke Felicity Olaiya, on Aafrika juurtega Briti lauljanna. Olles sündinud Londonis, veetis ta oma lapsepõlve Lagoses (Nigeeria), ümbritsetuna kohalikust ning Jamaika päritoluga muusikast ning kolis teismelisena tagasi Londonisse, kus imbus läbi britirockist ja jazzist. Ta alustas oma tähelendu 80ndate lõpus Soul II Souli tantsijana, kus kujundas välja oma ekstravagantse lavastiili. Seejärel tegutses ta pikka aega lauljana, esitades lavalt oma lemmiklugusid muuhulgas sellistelt legendidelt nagu Fela Kuti ja Roy Ayers. Koostöö viimasega viis sel ajal NYC-is elanud Wunmi kokku Masters At Workiga, kelle produtseeritud lood MAW Expensive, Ékabo ja The Time Is Now sillutasid tee paljude kuulajate teadvusesse ja südamesse. Sealtpeale on ta teinud koostööd muuhulgas selliste tegelastega nagu Bugz In The Attic, Trüby Trio, Raw Artistic Soul ja Osunlade. Tema diskograafia on üsna pikk ja huvitav ning vääriks lausa eraldi artiklit.

Wunmi sooloalbum A.L.A. (lühend sõnadest Africans Linving Abroad) on valmis juba aasta aega või rohkemgi, kuid tänu probleemidele levitajatega on selle välja andmine muudkui edasi lükkunud - algul 2006 suvesse, siis sügisesse, siis 2007 jaanuari ja viimase info kohaselt peaks asi märtsis ikka välja tulema. Kuid album on kohe kindlasti seda ootamist väärt. Tänu oma juurtele on Wunmi ühest küljest täisvereline Aafrika muusika esindaja, kuid tänu Briti areeni mõjudele pakutakse kuulajale lihtsakoelise etno asemel hoopis peenemat hõrgutist - tema laulukeel on terav ning stiil jõuline, elav ning vahetu. Briti artistidele tüüpiliselt saavad oma osa erinevad ühiskonnas figureerivad pahad jõud ja nähtused, yorubakeelsetest sõnadest ma küll kahjuks aru ei saa, aga küllap nad räägivad umbes sama. Kuigi lood on tehtud paljude erinevate produtsentide poolt, ei ole kahtlust et Wunmi isik seob albumi vägagi tugevaks tervikuks. Tegemist on minu jaoks kindlasti selle aasta ühe oodatuima üllitisega, mis toob veidi värsket õhku afromuusika juba veidi tolmuseks kippuvasse kappi.

Albumilt on juba väljas üks singel mil nimeks Talk Talk Talk, sellel on nimiloost Danny Kriviti remix ning b-poolel on lugu Message In A Bottle. Paraku on see plaat Wunmi enda firma Documented poolt kuhugi täielikku mutiauku üllitatud, kuskilt väidetavalt saab seda tellida aga Junos ja teistes mainstream kohtades pole seda nagu näha olnud. Loodetavasti läheb albumiga paremini.

Juppe saab kuulata (kolm korda võite arvata) Wunmi Myspacest, vaadake ka videot, sealt on hästi näha mis hull tibi ta tegelikult on.

Soularis - Change The World

Hoolimata sellest, et suur osa kõikvõimalike põmpsufirmade poolt tänapäeval välja antavast soulful-hausist on ausalt öeldes sulaselge sodi, suudab Soularis tuua üle-ekspluateeritud žanrisse uut hingamist. Nende märtsis ilmuv singel Change The World keerab kulunud pusle mõned tükid väga osavalt valetpidi ning paigutab ringi, pakkudes sellega teravatele kõrvadele uutlaadi helimustreid. Samas jääb lugu oma juurtele äratuntavalt truuks, elegantselt vältides häidki artiste (eriti UK omi) vahel kummitavat porimülgast, millel nimeks "eri stiilide ühendamine". Antud plaat on muuseas ka Soularise uue plaadifirma Sun Soaked Records esimeseks üllitiseks.

http://www.myspace.com/soularismusic

Joe Rizla - Fresh

Joe Rizla on Kanada kutt, kes on juba umbes mustmiljon aastat edukalt DJ-na plaate keerutanud ning üritab nüüd ka muusikuna karjääri teha. Tema esialgu CD-Ril leviv promo nimega Fresh on leidnud tee mitmete nimekate tegelaste plaadikotti ning arvestades materjali tugevust ei tohiks plaadi välja andmises erilist küsimust tekkida. Mingeid innovatiivsuse auhindu see lugu vast ei võida, aga mees on ilmselgelt teadnud, mida ta teeb. Tüübi Myspaces olev variant on küll väga toores ning kõigil keda selline Lo-Fi ei tõmba soovitan seega kuulata Lars B Behrenrothi viimase saate salvestust, kus esimese loona kõlab oluliselt paremini kõlav variant (ja ülejäänud saade on muidugi ka väga hea). Samas tasub seal Myspaces kõrv peale panna loole HighLife, tegemist on väga mõnusa tükiga, millest saaks veidi rohkem produtseerituna-engineerituna tõenäoliselt täielik võitja.

http://www.digital-djs.com/podcast/DSoH/default.asp?id=11924
http://www.myspace.com/jrizla

Tony Sylvester - Pazuzu

Tundub et Norras on käimas mingi suuremat sorti laheda muusika kuldaeg. Todd Terjet teavad ilmselt juba kõik, aga tegelane nimega Prins Thomas on võtnud Tony Silvester & The New Ingredienti loo nimega Pazuzu aastast 1976 ja teinud täpselt selle triki, mida vaja - kohandanud asja sobivaks aasta 2007 kõrvadele ja põrandatele. Check!

Samal plaadil leidub ka Hardrock Strikeri edit, mida ma pole veel kahjuks kuulnud, ning ka originaal.

http://www.myspace.com/skylaxrecordsmusic

Abassi All Stars - Dub Showcase

Jätkates Universal Eggi teemat - neile kelle jaoks Zion Traini looming on liiga popp ja vokaalne, on monikeri Abassi All Stars alt kohe varsti tulemas sügavamat kraami albumi Dub Showcase kujul. Põhimõtteliselt on see kogumik Neil Perchi poolt aastatel 2004-2006 erinevatel põhjustel avaldamata jäänud lugudest, olles seega jätkuks eelmisel aastal ilmunud albumile Showcase.

Mp3 näidiseid saab tirida:
http://www.wobblyweb.com/ue/2894.html

Zion Train - Live as One

Pikka aega ainult live-esinemistega tegelenud Zion Train on valmistub septembris välja andma üheksandat albumit, millel nimeks "Live as One". Plaadil teeb kaasa mitmeid eri vokaliste ja pillimehi üle kogu maailma, keda Neil Perch üritab siis tervikuks kokku miksida. Väljaandjaks on Universal Egg ning enne lõplikku asja on oodata mitmeid tutvustavaid singleid eri remiksidega albumi lugudest.

Esimeseks selliseks singliks on Life That I Choose, seitsmetollise plaadi ühel poolel on YT vokaalidega originaal ja teisel poolel eksklusiivne dub-versioon.

Zion Train ei ole kitsi tutvustavate mp3-de jagamisega, tervelt kolm tulevast lugu on juba nende lehel üleval ning tõenäoliselt tuleb neid juurde. Minu lemmik sealt on traditsioonilises võtmes tehtud Give Me Good Sensi, kus häälitseb Earl 16, kuid kõik on väga head. Oodata on väga kõva albumit.

http://www.wobblyweb.com/zt/2903.html

Tribal Winds presents With A Lil Help from my Friends - Vol. -- 4

Antonio Ocasio on üsna väljakujunenud helikeelega mees. Mõnes kontekstis on see muidugi kompliment ja tegelikult on ta ju ikkagi väga suur artist, aga ausalt öeldes ei viitsiks ma elu sees sellest plaadist juttu teha, kui selle teisel poolel ei figureeriks Türgi üks huvitavamaid poegi, Doruk Ozlen. Tema pala Silent on ühest küljest tüüpiline Tribal Winds, umbes midagi Lonely Planeti sarnast muusikas, kuid teisest küljest jõuline, värske ja väga kaasakiskuv.

Juppi Silent'ist saab kuulata Antonio Ocasio Myspacest:
http://www.myspace.com/antonioocasio
http://www.myspace.com/dorukozlen

Kiko Navarro - Ache Pa Ti (Pacha PB003)

Aafrikapärase hausiga ei raba tänapäeval enam kedagi jalust, pehmelt öeldes. Kuigi Kiko Navarro on hoolimata oma Ibiza põmpsuklubide taustast teinud üsna head tööd, on minu lemmikuks sellel singlil Osunlade poolt remiksitud Yoruba Soul Dub. Jah, ka selle loo kuulamine ei aja just tagajalgadele, aga siiski on tegemist mõnusalt groovy teemaga - tasub ehk kõrv peale panna, äkki meeldib.

Mikael Nordgren

Viimasel ajal on hausiareenile vanade peerude kõrvale tõusnud uusi jõulisi tegijaid, kes pärinevad maailma igasugu huvitavatest nurkadest ja toovad varem suhteliselt Ameerika-kesksele areenile kaasa värsket lähenemist - arvatavasti oskab igaüks nimetada vähemalt 3-4 sellist superstaari, kellest aastal 2001 veel mitte keegi mitte midagi ei teadnud. Üks neist pärineb Rootsi kolkakülast ning kannab nime Mikael Nordgren.

Nordgren alustas muusika tegemist üsna ammu, juba 80ndate lõpus. Seega on ta sel ajal tantsumuusika areenil toimunuga väga hästi kursis, mida on kohati kuulda ka mehe tänastest lugudest. Oma suurimateks mõjutajateks sellest ajast nimetab ta oma kodulehel Albert Ayler'it, Roy Ayers'it, Derrick May'd, Underground Resistance'i, Inner City't, S´Express'i. Tema läbimurde masside teadvusse valmistas ette osalemine projektis Slippery People, mis andis koostöös Leroy Burgessiga 2001. aastal välja singli Sweet Thing. Sealt edasi läks mehe tee legendaarse François Kevorkiani manu, kelle firma Wave Music üllitas 2003. aastal Nordgreni, sel hetkel artistinimega D'Malicious, plaadi The Dark Tradition EP. Ja nagu kulunud ütlus kõlab, ülejäänu on juba ajalugu.

Minu huviorbiiti tõusis mees umbes poolteist aastat tagasi, kui lühikese vahega ilmusid Stockholm Go Bang! (koostöös Jerome Sydenhamiga, Ibadan Records) ja Kerri Chandleri EP The Dark One, The Moon And The Candle Maker (Deeply Rooted House), millel leiduvas loos nimega Mental Moonlight Fiesta mängib Nordgren kitarri. Neist esimene on tegelikult muidugi rohkem Sydenhami käekiri, aga mulle see lugu meeldis, nimi jäi meelde ning sealtpeale olen Nordgreni tegemistel üritanud silma peal hoida. Järgnenud lugudest mainiksin ära eelkõige remiksid Markus Enochsoni loost For You To See, mis on hoolimata poolt maailma nakatanud dub-vaimustusele ikka üks eriti värske ja mõnus asi ning Nite Grooves'i poolt üllitatud What Was E.P (ääremärkusena olgu öeldud, et nende ja kõigi järgnevate plaatide puhul kasutab Nordgren lahedat artistinime Tiger Stripes).

Hetke plaatidest tuli kuu aega tagasi Prantsuse plaadifirma Dialect Recordings alt välja plaat Bug On A Beach, millel olev lugu Black Beach on super, teine lugu ka täitsa okei ja plaat tervikuna seega üsnagi kohustuslik ostmine. Ibadan üllitas aga ühepoolse singli Sun Watcher ("promo", nagu neil kombeks on), mis on noh... ühesõnaga kuulake ise allpoolt leiduvalt Myspace lingilt, aga minu arust on seal natuke liiga palju mingit tüüpilist Ibadani loopõhja, justkui lugu oleks enne plaadile pressimist läbi mingi ibadaniseerimise ploki lastud. Mina igatahes ootan sellest mingit remikside plaati või täisverelist singlit, loos on mingi säde ikka olemas, aga selles seades jääb see kuidagi varju. Millaski peaks ilmuma Kayoko, mis on helinäidiste põhjal super, samuti on sellest tehtud mitmeid häid remikse, mis loodetavasti siis ka vinüülile jõuavad. Loomulikult on ülemaailmse paneme-plaadiostjale-näkku-agenda raames ammuilma saadaval mp3-d, aga ärge parem vaevuge, plaat peaks ikka üsna varsti poodi tulema. Kuu lõpus lubatakse Nite Groovesi poolt üllitada Voyage, mille kohta ma parem hetkel sõna ei võta, sest paarikümnesekundilise helinäite põhjal pole nagu mõtet tervet lugu arvustada. Kui leian kuskilt pikema variandi, siis annan teada.

Lisaks muusika tegemisele mängib Mikael Nordgren ka plaate, väidetavalt mitte halvasti. On paar korda ka Eestis käinud, aga seda juba mitu pikka aastat tagasi. Ta veab ka juba alates 2001. aastast Stockholmis tegutsevat klubi Go Bang!.

http://www.tigerstripes.net/
http://www.myspace.com/mikaelnordgren

Pildi allikas: http://www.ibadanrecords.com/

Sissejuhatus

Tere! Minu nimi on Jesper Saron ja siia hakkan ma kirjutama sellisest muusikast, mis tundub mulle oluline.